Tapa Gümnaasium Saksamaal

Reedene päev oli natuke teistsugune, sest tegime väljasõidu Düsseldorfi. Päev algas äratusega pool kaheksa ning pärast kiiret hommikusööki läksime kohaliku inglise keele õpetajaga rongijaama. Soovisime lauluga õnne sünnipäevalapsele Kermole, nüüd siis 18. Sealt edasi läks vaikne ja rahulik rongisõit suurde Düsseldorfi. Meie esimene peatus oli Düsseldorfi teletorn. https://www.rheinturm.de Hoolimata uimasusest, mis kõrges teletornis tekkis, oli vaade võrratu. Näha oli mitmeid eri stiilis ehitisi erinevatest ajastutest ning muidugi Saksamaale iseloomulikult palju kirikuid. Seejärel avastasime Düsseldorfi vanalinna, mis asub Reini jõe kaldal.  Keskväljak oli aga kaasaegse futuristliku välimusega - nagu visioon tulevikust. Võtsime suuna KunstPalast muuseumi läbi imelise, õitsva pargi.  https://www.kunstpalast.de Muuseumis oli kaks näitust: Max Liebermanni ja tema koolkonda kuuluvate kunstnike näitus ning muuseumi ülakorrusel  elektroonilise muusika ajalugu põhjalikult tutvustav näitus.  Mu

Neljandaks päevaks oli enamik Tapa Gümnaasiumi osalejatest juba keskkonnaga kohanenud. Kooliminek ja koolimajas orienteerumine oli meile juba selge. Osatakse isegi üksinda bussiga Oberhausenis ringi liikuda. Õpilastel on  ka kerge koduigatsus, aga informatsiooni ja uute  kogemuste pidev tekkimine asendab kenasti koduigatsuse. Õpilaste peamiseks külastuspaigaks on Oberhauseni kaubanduskeskus “Centrum”  ( https://www.oberhausen-tourismus.de/de/erleben/centro.php ). Inglise keelt praktiseerime seal navigeerimiseks üpris palju.   (Pilt Centrumi seest) Koolitunnid on juba tuttavad. Teame, mis ees ootab ning suuri üllatusi igas tunnis enam ei näe. Täna oli meie saksa buddy’del matemaatika eksam. Kolmetunnise teadmiste kontrolli tõttu ei saanud me oma sõpradega palju suhelda.  Päeva lõpus oli meil töötuba, kus otsisime lahendusi erinevatele koolikeskkonna probleemidele ning hiljem pidime enda teemat teistele tutvustama. Meid jagati neljastesse gruppidesse ja asusime usinasti tööle. Koostöö ol

Siinne koolipäev algab 8:15. Õpilased hilinevad, õpetajad hilinevad - kõik see on siin tavaline ega tekita kelleski stressi. Esimeseks tunniks oli täna matemaatika, kus võis märgata, et siinsed õpilased on esimeses tunnis erksamad. Erinevuseks oli, et õpilased pidid lahenduskäigu põhjalikult välja kirjutama ega teinud nii palju ülesandeid peast kui meil. Läbivalt oli siiski näha, et kõik õpilased võtsid tunnist osa ning paljud tõstsid kätt, et vastata. Võib-olla sõltus õpetajast, kuid tundus, et õpilased tunnevad ennast vabamalt kui meil. Nad liikusid tunnis vabalt ringi, kui kellelgi oli abi vaja.  Õpilased kasutavad tahvelarvuteid vihikute asemel. See tegi kogu tunni kiiremaks ja produktiivsemaks ning täitis mitut funktsiooni korraga: asendas klassitahvlit ja võimaldas ülesannete lahendustele anda kiiret tagasisidet. Nii nagu meilgi, kasutavad mõned igavlevad õpilased tahvlit mängude mängimiseks. Teine tund oli inglise keel. Kuna siin koolis ei ole Wi-Fi veel perfektne, siis läks tun

Hommikud ei ole siin vaiksed. Musträstad annavad endast parima, et võistelda telefoni äratusega, alustades paar tundi varem. Meie teine koolipäev algab 8.15. Esimeste tundide ajal oli meil tutvumistöötuba, mille jooksul tutvustasime ennast kaaslastele läbi joonistuste ning seejärel kohtusime kooli direktoriga, kes kõneles Saksamaa haridussüsteemist ning õpetajad tõid välja eesti ja saksa haridussüsteemide erinevusi. Näiteks on Saksamaa hindamissüsteem vastupidine Eestile - üks on kõige kõrgem hinne ning viis kõige madalam, õpetajate puhkus on kokku 12 nädalat, õpilastel on tund aega lõunapausi (HHG on pikapäevakool, st lapsed on koolis kella 16.00- ni). Sellele järgnes matemaatikatund, kus õpetati käepäraseid vahendeid kasutades 3D-koordinaatsüsteemi, mida meie õpime alles 12. klassis. Üllatav oli see, et nende 11. klass oli meist aasta noorem, aga osades ainetes (matemaatika, füüsika) meist edasijõudnud. Sealjuures on tunda, et nende õppekoormus on meist suurem, kuna neil on semestrit

Pärast hommikusöögi ajal asetleidnud kultuurišokki, kus avastasime, et sakslased pole eelviilutatud saia veel avastanud, seadsime sammud Heinrich Heine Gümnaasiumi poole. Seal kohtusime oma nn tulevaste buddy'dega (võõrustajatega) kiire suhtlusmängu ajal, mille käigus me üksteist tundma õppisime. Seejärel valisime ühiste huvide põhjal oma buddy'd. Sakslaste väiksema arvu tõttu pidid mõned buddy'd võtma kaks õpilast enda hoole alla. Pärast kiiret nendepoolset koolituuri tuli paus, kus olin üllatunud kaootilisusest, mis sisehoovis ja koridorides aset leidis. Seejärel alustasime oma tunde buddy'ga. Seal saime tuttavaks buddy'de südamlike klassikaaslastega ja võtsime osa tundidest. Tunnid osutusid paaristundideks, mis kestsid tund ja pool ning peale seda järgnes kahekümneminutiline paus. Esimeseks tunniks oli saksa keele tund, kus räägiti ,,Abitur'i" (lõpueksam) ülesannetest. Teiseks tunniks osutus füüsika tund, kus räägiti lühidalt veel eelmiste tundide teema